vahel , me mõtleme , et me ei kuulukuhugile . kuid tegelikult , on meil olemas keegi , kes meid vajab ja kelle ellu me kuulume . me annaksime tema eest kõik , kui vaid kas või korrakski saaks teda näha ,et temalt kalli saada , kasvõi korraks rääkida ja muud sellist. kui me vaid suudaks lakata mõtlemast temale , kuid me ei tahaks seda , sest temale mõtlemine , toob näole naeratuse või pisarad silmi . mis on siiski salajane, kuid meeldiv . mida kõike ei suudaks talle öelda , kuid ikka ja alati jääb millestki puudu või lihtsalt , oleme veidi häbelikud , kas sõnad saavad otsa , või lausedkujunevad liiga pikaks . siiski on alatiseks teada , et see keegi hea ,kelle ellu me kuulume ja kes meid iga sekund vajab , tema kirjeldamiseks on vaja liigaliigapalju asju , kuid ega neid pole jukuskilt võtta . alati kui sa oled temaga koos , õpid sa temajuurest midagi juuurde , õpid teda paremini tundma , hindama ja saad teada tema eesmärke selles elus . tema vaateväljad aga võivad sootuks erineda sinuomadest , kuid siiski vaid sinujaoks on just tema see ainulaadne ja eriline . ta on sinu jaoks kui vesi, mida sa jood , õhk , mida hingad ja elu , mida elad .. sa lihtsalt mitte kui kuidagi , ei suudaks olla ilma temata . ning sa hoiad teda kui kalliskivi , mis maha kukkudes võib kergesti puruneda , sest sa ei taha teda mitte kunagi kaotada .! :(