I can never forget the way you held your arms around me !

Sina oled päikesekiir, minu hallis taevas. Sina oled minu õnn, millele saan naeratada koguaeg. Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna.

Mulle pole vaja tuua taevast tähti ja kuud, et ma oleksin õnnelik, kuna ma olen ka ilma selleta seda.Mulle pole vaja uusi tuttavaid, sest mulle piisab ka oma sõbrannadest. Mulle pole vaja nuga südamesse lüüa, et ma sureksin, sest seda ma ei tee - ma ei tunne oma südant enam.Mulle pole vaja valetada, kuna ma näen, kui sa seda teed. Mulle pole vaja teeselda armastust, mida tegelikult ei ole, kuna ma saan aru, kui sa seda teed.Mulle pole vaja tekitada lootust südamesse, kuna see lõppeb igakord samamoodi - haiget saamisega.Ma olen õnnelik, ma olen õnnetu - olen nagu olen, kuid siiski tean, et suudan alati edasi minna.

peale seda, kui sa mu maha jätsid, pöörasin sind nähes alati sulle selja, kuna ei tahtnud näidata sulle kunagi oma pikki-pikki pisaraid .

Tihti me ütleme " Ei armasta ", aga hinges jooksevad meil pisarad . Tihti me ütleme " Vihkan ", aga ainult selleks , et ise usuksime seda . Tihti me ütleme " Hüvasti ", aga samas lootes seda inimest veel kord näha . Me ütleme " Mine ära ", selleks ,et inimene ei näeks meie pisaraid . Me ütleme " Mitte kunagi ", kui teame,et see juhtub veel kord . Me ütleme " Olen sust üle saanud " kui kardame tunnistada oma tundeid . Me ütleme " Olen sind unustanud " kui mõtted inimesest on alati . Me ütleme " Ma kustutasin ta nr. ära " kui mäletame seda peast . Me ütleme " Meie vahel on kõik läbi " kui kõik tegeltikult alles algab . Vahest me ei saa öelda " Armastan " kui kardame kuulda vastust . Me palume , et meid jäetakse üksi , kuigi vajame kellegi tuge . Me loodame , kuigi pole eriti mingeid võimalusi . Me ootame , kuigi teame , et meid on juba unustatud . Me unistame teades , et seda mitte kunagi ei juhtu . . .

vahel , me mõtleme , et me ei kuulukuhugile . kuid tegelikult , on meil olemas keegi , kes meid vajab ja kelle ellu me kuulume . me annaksime tema eest kõik , kui vaid kas või korrakski saaks teda näha ,et temalt kalli saada , kasvõi korraks rääkida ja muud sellist. kui me vaid suudaks lakata mõtlemast temale , kuid me ei tahaks seda , sest temale mõtlemine , toob näole naeratuse või pisarad silmi . mis on siiski salajane, kuid meeldiv . mida kõike ei suudaks talle öelda , kuid ikka ja alati jääb millestki puudu või lihtsalt , oleme veidi häbelikud , kas sõnad saavad otsa , või lausedkujunevad liiga pikaks . siiski on alatiseks teada , et see keegi hea ,kelle ellu me kuulume ja kes meid iga sekund vajab , tema kirjeldamiseks on vaja liigaliigapalju asju , kuid ega neid pole jukuskilt võtta . alati kui sa oled temaga koos , õpid sa temajuurest midagi juuurde , õpid teda paremini tundma , hindama ja saad teada tema eesmärke selles elus . tema vaateväljad aga võivad sootuks erineda sinuomadest , kuid siiski vaid sinujaoks on just tema see ainulaadne ja eriline . ta on sinu jaoks kui vesi, mida sa jood , õhk , mida hingad ja elu , mida elad .. sa lihtsalt mitte kui kuidagi , ei suudaks olla ilma temata . ning sa hoiad teda kui kalliskivi , mis maha kukkudes võib kergesti puruneda , sest sa ei taha teda mitte kunagi kaotada .! :(

Ma vihkan, et ma näen Sind öösiti unes. Ma vihkan, et ma ei suuda pilku Sult ära pöörata. Ma vihkan Su olemasolu. Ma vihkan iga sõna, mis Sa mulle öelnud oled. Ma vihkan seda kui Sa minuga Ei räägi. Ma vihkan Su armsaid näoilmeid. Ma vihkan Su kõnnakut. Ma vihkan neid hetki, kui ma Sind näen ja kui ei näe. Ma vihkan Su häält, mis ei lähe mul meelest. Ma vihkan Su piltilusaid silmi. Ma vihkan seda, kuidas teised Sind vaatavad. Ma vihkan Su lemmikmuusikat. Ma vihkan mälestusi Sinust, nii ilusaid kui halbu. Ma vihkan Su ülolevaid pilke. Ma vihkan seda, et ma Sind vihkan. Ma vihkan Seda kui sa vaikid. Ma vihkan Seda kui sa räägid. Ma vihkan Seda kui sa kõnnid must mööda. Ma vihkan Seda kui sa üritad minuga rääkida. Ma vihkan Seda kui sa teed näo, et ei pane mind tähele. Ma vihkan Su armsat soengut mis mulle kunagi hullult meeldis. Ma vihkan Su juuksevärvi. Ma vihkan Su hääletoonide muutusi. Ma vihkan kõike Su juures. Aga üle kõige ma vihkan seda, et ma ei suuda SIND kunagi vihata.

Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uksejuures ja naeratasid. Selles naeratuses oli midagi mis jäi. Sa meeldisid mulle, ma otsisin sind kõikjalt, paljud pidasid mind veidi rumalaks, aga ma otsisin sind ikka. ja leidsin. Kas võib olla veel suuremat õnne, kui teineteise leidmine… Siis ma märkasin, et sa naeratad teistele samuti kui mulle. Sellest ajast sai sinu naeratus mulle hoopis teistsuguseks, selles oli nagu pettust. Pettust läbi naeratuse, mille ma vaid endale määratuks mõtlesin.

Ma tean üht poissi, kes on parem kui sina. Ma tean üht poissi, kes on ilusam kui sina. Ma tean üht poissi, kes armastab mind rohkem kui sina. Aga ma ei tea ühtegi neidu, kes vajaks sind rohkem, kui mina.

Sending you 1000 smiles, take 1 for now, and keep the remaining 999 under your pillow, pick out 1 every morning, because I want to see you smiling always. :)

Usaldasin sulle oma suurima saladuse: ütlesin, et armastan kedagi. Sa hoidsid mu saladust teadmata, et see oled sina keda ma armastasin, armastan ja jäängi armastama!

On vaja ainult 1 minut, et erilist inimest märgata, ainult 1 tund, et teda hinnata, ainult 1 päev, et teda armastama hakata, ja siis terve elu, et teda unustada ...

Te näete ainult väikest tüdrukut, kes naerab ja naeratab päevad läbi. Aga te ei näe selle väikse tüdruku sisse. Kuigi te võiksite.

Look me in the eyes and you will see that I care

Ma tahtsin sulle saata midagi armsat ja ülinunnut, aga postiljon käskis mul postkastist välja ronida.

Üks päev ütles päike mulle, kui su armastus on iga päev nii kaugel ja sul on nii palju probleeme, mis sind nutma ajavad, miks sa teda maha ei jäta?Ma vaatasin päikesele otsa ja küsisin, kas sa jätaksid oma taeva ?

Alati kui ma oma aknast välja vaatan soovin , et sa kõnniksid sealt mööda . Alati kui ma mõtlen sulle , hakkan ma omaette naerma . Alati kui ma sind näen , hakkavad mul liblikad kõhus lendama . Alati kui ma sinuga räägin , tekib mul soov sulle öelda kui väga ma sind armastan , vajan ja igatsen. Alati kui ma hingan, mõtlen et need on sinule mõeldud, kuna ma elan just sinu pärast.

Make me smile :)//2#

Eelnevalt:   Läksin vaikselt Jane juurde tagasi .Sulgesin enda järel ukse ja istusin Jane kõrvale. Jane ütles tõsiselt "Meil on tegelikult Joonase vahel veel ..."

Jätkub: "...  see vana tüli pliiatsite pärast ja ma ei viitsi temaga vaielda selle üle , seega ta jättis mu maha," ütles Jane pisarates.Mina jäin pikalt mõttesse, kuid lõpuks tõusin püsti ja jalutasin toast välja. Olin jahmunud, miks tehakse selliseid defekte seliise truu inimesega, kes ei ole kunagi kellegile liiga teinud. See juhtum käis meile mõlemale üle jõu.Ma tippisin ülivaikselt kööki, et ema ei märkaks mind.Täitsin klaasi veega ja varsti olin taas oma hubases toas.Jane oli tükk aega kurvas meeleolus ning üritasin talle rõõmust meelt teha, nimelt naljakaid nägusid tehes.Muidugi ma ei osanud hästi neid teha, kuigi mul õnnestus Jane ikkagi naerma pursata.Nüüd oli tal muidugi parem tuju.Ma lasin ka Nipsu puurist välja, tema magas oma erilises kohas , seina külge kinnitatud oksa peal, millel oli kuldsed jooned peal. Mõne minuti jooksul oli tuba soe ja hämar, mis andis märku emale, et meie jõudsime enne teda tuttu minna.
         

Make me smile:)//Nipsu pilt

 See on siis Getteri armas Nipsu. Kutsutakse niisugust lindu sinilaup-amatsoonpapagoiks.

Make me smile :)//1#

   Ärkasin kella tirisemise peale üles. Kell oli saamas pool seitse, kui ma heitsin pilgu kellale. Olin kohe püsti , et nägu külma veega üles äratada. Kui olin näo ära pesnud, läksin oma tuppa , et kott kooliks valmis panna. Kui kõik vajalik oli kotti topitud , sain minna kööki hommikusööki sööma. Teel kööki kuulsin kõvat norskamishäält. See oli loomulikult ema. Pidin vaikselt minema , sest ema oli öösel Wellingtonist tulnud. Mu ema tegeles turismindusega. Ta teadis kõikide maailma linnade ja kohtade kohta midagi öelda, sest tema lemmikaine oligi ajalugu. Tema kirjutuslaud oli ajaloo raamatute kuhjadega kaetud. Aga mis sellest enam rääkida, ma olin teel ju kööki. Minu hommikusöögiks oli nagu ikka müsli mõnusa maasikamaitselise jogurtiga. See äratas alati mu meeled üles. Pärast söömist kiikasin elutuppa, et näha , kuidas emaga on. Kuna tuba oli hämar, ei näinud ma midagi erilist, aga kuulsin ema mõnusat norskamist. Liikusin edasi ruttu oma tuppa, et ennast korda teha. Pidžaama asemel panin endale kollase topi ja hallikad teksapüksid ning peale jaki. Heitsin pilku seinakellale ja kell oli 15 minuti pärast saamas pool seitse. Pidin oma tumepruunid juuksed ära kammima ning vaatasin veelkord põhjalikult ennast peeglist üle. Peeglist vaatas vastu tumepruunide juustega pruunisilmne südamlik tütarlaps , kes oli valmis kooliteele minema. Oli vaja öelda veel Nipsule tsau  ning väliriietesse riietuda. Nipsu oli minu armas sinilaup-amatsoonpapagoi , kes kokutas vastu:" Tere-tere , ilus neiu!"  Seletasin oma Nipsule korduvalt , et tulen varsti tagasi, kuid tema ikka aina vaidles vastu:" Kes sulle , Getter , kallim on kui mina? Miks sa nii palju kodust kogu aeg ära oled?"   Minul oli juba ammu sellele küsimusele vastus olemas: muidugi sina, ainult , et ma pean kooli minema ja õppima , et saaksin sind õpetada sõnu ja laule, olen nii ju kogu aeg lubanud ja alati seda teinud, sind ma ei jätaks ju eales , nagu isa ema jättis.Nipsu leppides sosistas."Ma-ma nii ko-kohutavalt hoolin sust. A-aga jah, eks sa mine."
      Minu tubli Nupsu, alati truu minule. Kell on pool kaheksa ja on aeg kooli minna. Sõbrad ka ootavad juba koolis. Teel kooli , sain kokku ka mu parima sõbra, kallima inimesega(pluss ema), Merliniga. Jõudsime õigel ajal kooli õnneks. Klassi jõudes, ootas Merlinit tema kallim Karlo. Merlin istus koos Karloga ja mina olen alati istunud Janega. Kui olin vajalikud õpikud kotist välja tõstnud ja Jane tahtis mulle oma poisist Joonasest rääkida, segas äkitselt meie jutuajamisele vahele Sigrid." Noh , blondiinid, seletate jälle siin oma mõtetuid jutte. Minge parem pesema vetsupotte, ma arvan , et selleks ikka sobite." Just sel hetkel ilmus klassi Joonas, kes läks Sigridi kõrvale ja ütles:" Ma arvan, et sul pole ei Janele ega ka Getterile midagi öelda, sa  õel plika!"" No sorry, kui ei meeldi, siis ei meeldi, aga tõesti , sa meeldid mulle, hakkame käima!"hakkas Sigrid seletama, ise õhetas näost natuke.Janel tuli mõte ja kasutas seda koheselt ära:" Miks sa punastad, mu sõbrake? Kas ta meeldib sulle? Anna andeks , aga see koht on juba võetud."" Või nii? Mis sa arvad sellest Joonas, kas koledik või hoopis mina, iludus? Nooh , mis kostad selle peale, ah?" pilkas Sigrid järjekordselt." Jah, Sigrid, sa meeldid mulle ... no nii üpris vähe ja minu kallimaks jääb alati Jane, minu musi!"seletas Joonas. Jane naeratas võidurõõmsalt Joonasele ja sama tegi ka Joonas ise." Olgu, siis"rääkis Sigrid õelutsedes"eks, sa vali Jane, kui mitte mina ja varsti sa seda kahetsed." Näha oli , et Sigridil oli nutt kurgus, pärast järjekordset Joonase võitluse kaotust. Ta ruttas oma kohale ja kui kell helises tundi, tegid Joonas ja Jane kindlaks jäävatena, et on kokku loodud, üksteisele ühe suure ja mõnusa kalli. Kõik olid rõõmsad peale Sigridi ja Cassandra, Kelli aga seda polnud.
     Õpetaja jõudis klassi ja alustas tundi. Õpilased loomulikult istusid ja hakkasid järgnevaid matemaatika ülesandeid tegema:676, 677, 679, 681, 682, 683, 684, 685, 686, 687, 689 ja 692. Päris palju! Ega koolipäeval midagi erilist ei juhtunud rohkem, aga rampväsinud olin ikka. Oli aeg kah koju minna, sest tunnid olid lõppenud. Jane tahtis minu juurde ööseks tulla ja seda me tegimegi. Ma helistasin emale ette, et tulen koos Janega. Ema vastas mulle:" Jah , ikka kallike, aga tule ruttu , mul on sulle üks tähtis jutt!" Nii me siis Janega ruttasime minu poole ja seal see ema ootaski. Ta nägi välja nagu oleks tal sipelgad püksis. Soovitasin Janel minu tuppa minna ja seda ta loomulikult tegigi. Ema hakkas pihta oma jutuga:"Tsau Getter, tütreke! Kuidas sul koolis läks? On sul hinded korras? Kas sa saad mind ikka ära kuulata? Kas Jane jõuab ära ootata?""Tsau jah, mul läks hästi, ainult et Sigridil oli jälle meile midagi seletada. Mul on kõik hinded muidu korras jah, kõik on viied ja üks üksik neli, peaks talle kaaslase saama. Saan, saan , ema, alati leidub mul sulle aega sind kuulata. Tema jõuab kindlasti. No nii räägi, mis sa tahtsid rääkida?"naljatasin emale.Ema hakkas natuke kurvalt rääkima:" Kuule, kullake, et mulle tuli töölt siis kutsung, seekord algul Brasiiliasse, siis Prantsusmaale ja New Yorki, kokku läheb siis umbes 6 kuud, mis sa arvad, kas sa saaksid nii kaua hakkama üksi?"" Oeh, ema, ma ei oska praegu öelda, ee... 6 kuud?! Ei või olla , jälle! Aga noh, eks sa siis mine, ainult , et ütle vanaemale ka seda. Kasuta seda võimalust ära , emps, "ütlesin päris kurvalt, hoides nuttu tagasi."Jah, "pomises ema," eks see ole nii jah."Kõndisin kurvalt oma tuppa ja nägin oma voodi serva peal istumas Janet." Mis juhtus, Getter, kas ma ei või sinu juurde ööseks ikka?"küsis Jane murelikult nähes Getterit kurvana." Oih, anna andeks, ma unustasin seda küsida, ma kohe küsin!"olin enda peale pettunud."Ema, kas ikka Jane võib meie juurde ööseks?Küsin igaks juhuks üle."ütlesin emale. Ema vastas:"Jah, kallike!Ikka võib, kui ta vanemad lubavad.""Ma nii soovin, et isa ei oleks meid maha jätnud," ütlesin juba nutuselt, sest soovisin , et ema jääks ikka minu juurde, aga töö on töö, ja selle eest saab raha, mille eest saab omakorda igast tarvilikku asju."Mina samuti , kullake, mina samuti, " ütles ema juba ka päris nutuselt. Läksin vaikselt Jane juurde tagasi .Sulgesin enda järel ukse ja istusin Jane kõrvale. Jane ütles tõsiselt "Meil on tegelikult Joonase vahel veel ..."


Loodan, et meeldis , homme tuleb uus osa !
Ootatud on nii kriitika, vigade märkamised kui ka arvamused jutust.
Mõtlen, et kas kirjutan ikka edasi:) 

Make me smile :)// Pildid tegelastest .

Nonii , näitan millistena ma neid kujutan :)Et teil oleks mingigi ettekujutus tegelastest :)
 Tema on siis peategelane , seletan temast rohkem esimeses osas:)Nimeks on tal Getter.

Tema on siis Getteri parim sõber, nimega  Merlin.

 Jane on olnud alati , juba lapsepõlvest peale Getteri ja Merliniga kambas koos.Nagu alati usaldavad tüdrukud üksteist ka siiamaani.

 Jane poiss Joonas on hooliv ja sõbralik kõigiga.

 Tema on Karlo ja tema muska on Merlin.Ta on väga sõbralik ja on alati abivalmis.

 Kelli on kambas koos Sigridi ja Cassandraga. Tore inimene ja ei ole  õel nagu  Sigrid ja Cassandra on.

Tema on Sigrid . Kokkuvõtteks võtaksime , et ta on väga õel inimene.Cassandra parim sõber.













Cassandra on ka õel , aga mitte nii õel kui Sigrid. Sigridi parim sõber. Ei saa eriti hästi Kelliga läbi.